Punavetikast eraldatud pigment
Eestis Kassari lahes asub suurel hulgal punavetikat, millest on juba üle 50 aasta toodetud geelistuvat tardainet, mida kasutatakse näiteks marmelaadi tegemiseks. Teadlaste uuringute tulemused näitavad, et selle üheks väärtuslikumaks ühendiks on looduslik värvaine. Vetikas toodab pigmenti, et sügaval ja pimedas merevees (4–10 m sügavusel) omastada elutegevuseks vajalikku valgusenergiat. Punavetika punase pigmendi kasutusest on teada mõned üksikjuhud, kuid laialdaselt pole seda kosmeetikas ja toiduainetes kasutusele võetud. Kõrge pigmendisisaldusega vetikas moodustab Läänemere kõige suurema tööstuslikult kasutatava punavetika kogumi ja on seega oluliseks taastuvaks loodusvaraks nii Eestis kui ka Euroopas.
Koostis
Punane värvipigment.
Meetod
Vetikas purustatakse ühtlaseks massiks, seejärel eraldatakse toorainest komponendid vees leotamise teel. Soovitud värvipigment filtreeritakse järk-järgult ning eraldatakse kõikidest muudest vetikas leiduvatest ühenditest.
Rakendused
Pigment on kasutatav toiduaine, kosmeetika ja tekstiilitööstuses. Kui laialdaselt kasutatav punane värvaine karmiin on eraldatud putukatest, siis vetikast saadav värvaine on taimne. Lisaks saab seda tänu molekulide tugevale fluorestseerumisele kasutada biokeemilistes uuringutes ja meditsiinidiagnostikas.
Autor
Vetik OÜ (Valmar Kasuk, Tanel Ilmjärv).
Võta ühendust
EKA Materjalikogu
materials@artun.ee
+372 5265956
Eesti Kunstiakadeemia
Kotzebue 1, Tallinn 10412
artun.ee